Oooeeeeiiii... öö ja päev on lootusetult sassis. Kui ärgata kell 2 ja mõelda, et on hommik. Tegelikult eriti ei põe, sest eks see aeg sõltugi ju meie kõigi ajagraafikust. Mõni armastabki tööd öösiti teha ja mõni on totaalne hommiku inimene (vähe, liiga vähe on selliseid inimesi). Ma olen igavesti pahaks pannud neile inimestele, kes endast erinevaid on mõnitama kippunud. A la magad poole päevani seega oled laiskvorst. Ah, kurja mees sa peaksid teadma millal ma magama läksin! Ja panen edasi pahaks.
Täna oli veel väike jess!jess!jess! tunne, kui avasin ilm.ee ja vaatasin nädala ilmaprognoosi (kuidas küll minu uue ajuga arvut teab, et ma just Tartu ilma teada tahan?) ja see lubas nädal aega pluss kraade. Ooo armuline kevad tule juba ometi. Kuigi samas jällegi peab tänulik olema, et väljas ei krabista -20 või vastupidi +50. Peab tänulik olema. Peab. Varsti on see hetk, kui saan oma rattarulli Rõõmu teelt ära tuua ja sellega rallima hakata. On ikka jumalik tunne see, kui ei pea bussi ootama ja lokk lehvides Riiamäelt alla kesklinna poole vuhised (juhul kui ikka kõik põhupead on aru saanud, et rattatee on rataste jaoks ja et kui kimada 20-30 km/h kiirusega allamäge ja järsult pidurdada, siis käib lihtsalt rattaga külili karpõmm) ja oled vaba. Muu kuukaart saab nüüd 16. läbi ja ma vist uut ei osta.
Ahjaa, ma ei olegi vist vestnud seda, et mu elu esimene suur kontserd-desert saab olema 21. juunil Lauluväljakul. Marsilt tulevad need mehed, kes mulle laulma hakkavad. Pm ma olin vist üks esimesi inimesi, kes sinna pileti ostis. Ostsin ju enne seda, kui need müüki jõudsid. Mis veel kõige naljakam on see, et lisaks enda piletile lunastasin ma ka ühe oma discopepust klassiõele/sõbrantšikule, kellest ma EVER ei oleks oodanud, et ta marsimehi kuulab. No maailm on üllatusi täis! Selle peale jääb ainult öelda, et vähem arvamist ja rohkem teadmist!
Pakaa kabarjantšikud!
