Ma arvan, et olen oma südame jälle kaotsi lasknud. Iga kord, kui ta minuga rääkimise lõpetab, siis pean päris kõva vaeva nägema, et ta peast jälle välja saada. Lihtsalt nii ei saa kunagi olema ja parem on mitte loota ja peaks hoopis teistele asjadele keskenduma...
... kuni järgmise jutuajamiseni.
Aga ta on ikkagi nii põnev :/
Sellised lood siis seekord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar