Ma lootsin, et tuleb parem. Ma tõesti arvasin, et tuleb parem. Kuid ju siis on nii mõeldud, et juts minul ei peaks kergem olema(aga kellel üldse on kerge?!?). Olen enda peale natuke kuri. Tegelikult isegi palju, aga noh mis siin ikka mossitada!
Kõik on lahtine ja lahtisem kui kunagi varem.
Homse käiguga loodan natukenegi selgust siia ilma tuua. Valin vist ikkagi hääletamise. Ja seda Tallinn-Tartu maanteel suunaga Viljandi poole. Nii on minule, kui topograafilisele idioodile igatepidi kergem. Kuigi pidi ka eksisteerima Tallinn-Viljandi maantee. Kuid eks, siis paistab. Mmm... ma arvan, et kobin tee äärde kuskil kella 11-ne paiku. Ja tagasitulemise aeg selgub siis, kui ma olen saanud rääkida majarahvaga.
Kogun öö jooksul tugevust ja mõtlen plaani ja ei lähe sinna mitte mingite halbade plaanidega. Võib-olla isegi kaastundlikuseja armastusega.
Uih, kuidas mulle ei meeldi mõte Viljandist. Kole ja väike ja autosid ja inimesi täis järvega linnake. Kõik korrad, mil ma olen seal käinud on see koht mulle sellise ängistava mulje jätnud. Muidu juttude järgi ilus ja rõõmus folgilinn, aga no ei tea...
Tutt nüüd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar