Kõigepealt jalutab nagu printsess ringi ja tunneb kaaskondlaste imetlusest puudutatuna. 2 mintsa hiljem peegli ees avastab, et fuck jalutuskäigu ajal külmusid ripsmed ära ja tuppa jõudes kohe üles, kujundades temast üliarmsa ja üsnagi audentse panda. Seda need inimesed tegelikult vaatasidki! But no worrys-kohe suunati meigi tuppa ja tehti nägu korda ja rohkemgi veel.
Täielikus segaduses asub kohe sinna, kus leiab enda jaoks tuttava teema-toidu ja catering tuba oli. Hetk hiljem siseneb Avandi ja uurib, et ega ei teata, kust võiks leida Tanja. Õnneks oli kohatud toda tüdrukut meiki maha võttes ja osati kohe tähtsale härrale vastata. Samal ajal jalutab sisse 2 draakoni kitarrist, kes muidu tundub kogu seltskonnas kõige seltsivam olevat, küsib minult, et ega kohvi ei osata teha. Tuleb kohe hetkega õppida. Õnneks on masin tuttav ja topsid, suhkrud, piimad kohe käe-jala juures.
Chllib edasi esinejate garderoobide juures, kus on ülipõnev jälgida, kuidas bändid proovi teevad, sest kõik ruumid on täis lavalt otsepilti edastavate televusseritega. Oh jess, päästeingel saabub ja viib sõprade juurde. Chillib veel ja tutvub ja joob tasuta maitsvaid jooke. See osa läbi, saab natuke rääkida asjalikest asjadest.
Ok, aitab sellest tema vormist.
Olin eile abiks meie vegan-catering tiimile väga suurel Loomakaitse Seltsi heategevus kontserdil. Tegelikult algasid juba ettevalmistused eelmisel päeval. Ahnoh, asja mahust rääkides-10 kg porksi, 10 kg sibulat, 1,5 kg kakaod jne... Väga mahukas ettevõtmine. VÄGA võimas ka. Ma lihtsalt ei kujuta ette seda kogu korraldusele kulunud aega ja inimeste arvu. See, mida mina tegin ja nägin oli ainult jäämäe tipp. Väga uhke tunne oli vabatahtliku silt rinnas ringi joosta ja hoolitseda, et esinejatel toidud oleks ning tänuüritusel kõik ilusti serveeritud. Vahepeal Tõnis Mäele kohvi tehes jälle. Käsi üldse ei värisenud!
Muidugi asja tipp oli meie lemmiku Ewerti ja 2 Draakoni kontsert, mida olime tööaja ja kontserti 2. poole kokkulangevusest sunnitud vaatama catering-ruumi telekast. No, aga ega ma end tagasi ei hoidnud. Toolid seinte äärde ja tantsuplatsile! Jämmisime seal kuniks Ants Johansonile vahele jäime. Ta soovis vaid jõudu, võttis kohvi ja meie tantsisime edasi. Mul sellest pidevast kaela raputamisest too nii valus. Pole vist kunagi nii hull olnud. Kuigi kardan, et ka 2 lühikest uneaega 2 päeva jooksul ja rõvekülm teevad ka oma tööd mu enesetunde "parandamiseks". Aga ma ei kurda- Energia on tegelikult see, mis loeb ja loob uusi ja paremaid mõtteid.
Mul on nii hea meel, et tänu K-le saan osaleda sellistes suurtes asjades. Muidugi oleks eriti lahe, kui ma ise saaksin luua selliseid emotsioone, kuid natuke võiks alguses ikka õppida ka.
Mul on nii palju asju teha. Jejejejejeeeeeee.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar