keegi teine

Mulle meeldib see, kui ma öösel üles ärkan ja vetsu lähen, siis Videviku tänava valgustus heidab mõnusalt sumedat lohutust meie seltsitoale. Ja ma ei karda, kuigi on pime ja eile nägin maja ümber midagi kahtlast käimas. Aga võib-olla ta ei olnud kahtlane vaid sõber kõrvalt aiast. Ja see lõhn, mis meie esikus on, on tegelikult minu vanaema oma. Selline vana maja pisut kopitavate raamatute lõhn. Minu kõrval elavad Ardo ja Riho, kes teab sellest majast kõike. Ja meeldiv on ka see, et külmkappi lahti tehes vaatavad mulle otsa taimsed viinerid, mis ei ole minu omad. Omamoodi lahe on seegi, et keegi sööb pidevalt ära meie vegantoitu. Hei, mul ei ole selle vastu midagi, et keegi saab osa cruelty-freest söömingust. Mis siis, et ilma luba küsimata, aga ikkagi. Siis meeldib mulle ka see, et ma homme Edmondiga Hiiumaale lähen. Olen vist leppinud sellega, et elan Seltsimajas, kuid mitte veel Tallinnas resideerumisega. Läheb veits aega, eriti veel, kui ta mulle selliseid hommikusi üllatusi nagu ratta ära varastamine korraldab.