keegi teine

 

Leidsin hea pildi. Selle peale jääb ainult tsiteerida klassikuid: "Ja nii ongi"

Emm, ma luban, et hakkan korralikuks - ei pane telekat mängima, pesen oma toa põranda ära, vahetan kassiliiva ära ja võib-olla isegi pesen ennast ja oma riideid (kõik korraga).

Mmm... võib-olla siiski homme?

Mu tänane päev on olnud sisutihe. Tiheda sisuga. Koer -> voodi -> koer -> pood -> voodi = hommikused ärkamised ei ole minu. Ma olen kella seitsmesest ärkamisest terve päeva nagu zombie.

Hoidsin ennast tugevalt tagasi, et täna bussijaamas Sirjet oodates, bussipiletit koju ei ostnud. Lihtsalt ilmad on nii head olnud. Väike miinus (Hiiumaal, siiski vist isegi pluss kraadid), mis teeb igasuguse inimtegevuse võimalikuks. Ja pealekauba on mu hinge pugenud mingisgune härdus. Ja eks süda ka natuke valutab. Mul on kahtlane tunne, et kui ma nüüd koju peaksin saama, siis tuleb mingi ida kõrgrõhkond ja rikub minu plaanid (kuradi Venemaa, ma ütlen!).

Ma ei vingu, ma ei vingu, ma ei vingu... Aga, miks ma ei suuda sellest suurest valgest asjast, mis on katnud kõik koledad asjad ja mida ma varem igatsesin ja enne magama jäämist teda palusin, kuidagi rõõmu tunda? Peaks äkki paremad saapad ostma? Khm, saapad või asjad (loe: ketsid, mille mõlema talla all on lõhe - noh, tead ju küll, kuidas need hiinakad laguneda tavatsevad) :)

Ma lähen rahuldan nüüd ennast edasi.