20. märts 2010

Vaikselt hakkan rajale tagasi saama. Vahepeal on olnud nagu kerges udus. Mitte midagi ei mäleta. Sinn-tänna, sinka-vonka.
Tundub, et nüüd tuleb tubli olla ja kooliga kõik vinks-vonks ajada, et Eestist võimalikult vara jalga saada lasta. Muidugi tuleb tubli olla ja võimalikult mitu kontakti luua, et välismaale minek sujuks tõrgedeta. Kuigi minu enseusk on päris kõva. Mul on kõva eneseusk. Heh.

Ja pealekauba on veel kevad ka tulnud. Ratas on garaažist väljas. Kummikuid pole.




Ai, alles praegu sain aru, et kui ma mais jalga lasen, siis tõenäoliselt K-d ei näegi.

Kommentaare ei ole: