Vuhuu, üleeile õnnestus juuksed ripsmete külge külmetada. Päris valus oli. Nina tahtis sissehingamisel pea küljest ära kukkuda. See tähendab, et igasugune elutegevus väljaspool tuba oli minimeeritud.

Tol samal õhtul, kui ootasin, et soojaveetoru lahti külmuks, tabasin end mõttelt, et mul on 4 tühja sooja tuba ja õues on miljon koduta looma, kellel oleks siin, minu juures, palju parem. Milline inimeste poolne raiskamine - kui igas soojas toas oleks vähemalt kaks kassi, siis ei sureks ükski loom külmasurma. Isegi meie keldris on soojem!
Päris huvitav pilt tõusis mu mõtteisse, kuidas ma hommikul kell 10 avan maja tagumise ukse ja sajad kassid ja koerad jooksevad välja oma asju ajama. Enne seda olen tühjendanud oma külmkapi kõigest nende jaoks söödavast. Neile. Nagu 101 dalmaatsia koera.

Linnas liikudes näeb hulgi naisi, kes nagu kannavad täispikkuses karusnahast mantleid. Selle tõttu nägin unes ka mingeid jõledaid kasukaid ja bussiõnnetust. Way to go! Noooot...

Eile oli kena -9, kannatas isegi 2 tundi jalutada ilma, et tekiks tunne, et tagumiku küljes ripub jääpurikas.

Otsustagu, siis lõpuks juba ära, kas läheb soojaks või jätkub -30 -ne küm. Ühel päeval loen uudiseid, mid räägivad nii külmalaine jätkumisest, kui selle lõppemisest. Ilmateates asuvad -27 ja -8 suhteliselt lähestikku. On's see, siis tõesti võimalik? Peaksin ma täna minema keldri ahju kütma?

That's the man I would die for

Rrr...

"Oh, darling I wish you were here..." Owl City laulab nii. Kell on 3:18 öösel. Kõik on jälle paigast ära.

Tänase ööga pean valmis jõudma kirjatöö. See on kohutav, kuidas ma ei suuda end sundida tegema midagi, mille kasutegur on vähem, kui 0. Samaväärne füüsika õppimisega. Loen, õpin pähe, kuid kuskil on mingi lühis ja midagi loogilist ja elus aitavat sellest ei sünniks. Seostamisvõime puudub. Praeguse töö juures pean veel aru saama ka pikast võõrkeelsest tekstist. Ah, ja mis veel naljakas on see, et minu asendustegevus õppimisele on tagasi. Nokkisin oma sülekal lahti kõik nupud, puhastasin ning panin nad tagasi. Mõtekas?

Kodus on olnud niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea. Vist parim puhkus, mis mul kunagi olnud on.

Tartus tuleb ka nüüd, kuidagi konstruktiivsemalt asja hakata ajama. Oma aega rohkem väärtustama ja bla bla bla. Vähem nina nokkimist ja näiteks rohkem trenni.

Homme teen martsipani ja jalutan hobustega. Või vähemalt proovin mängida. Või kuidagi muudmoodi huvitav olla.

Väljas on talvevõlumaa. Endiselt.

Meil on vist uus sõber.

Mulle meeldib vaadata lund, kuhu mitte keegi veel astunud pole. Õnn, et mul on praegu seda võimalus nii palju teha.
Lapsed hakkasid ehitama palliplatsile uisuväljakut. Päästeteenistus lubas ka aidata.