26. jaan 2010

Vuhuu, üleeile õnnestus juuksed ripsmete külge külmetada. Päris valus oli. Nina tahtis sissehingamisel pea küljest ära kukkuda. See tähendab, et igasugune elutegevus väljaspool tuba oli minimeeritud.

Tol samal õhtul, kui ootasin, et soojaveetoru lahti külmuks, tabasin end mõttelt, et mul on 4 tühja sooja tuba ja õues on miljon koduta looma, kellel oleks siin, minu juures, palju parem. Milline inimeste poolne raiskamine - kui igas soojas toas oleks vähemalt kaks kassi, siis ei sureks ükski loom külmasurma. Isegi meie keldris on soojem!
Päris huvitav pilt tõusis mu mõtteisse, kuidas ma hommikul kell 10 avan maja tagumise ukse ja sajad kassid ja koerad jooksevad välja oma asju ajama. Enne seda olen tühjendanud oma külmkapi kõigest nende jaoks söödavast. Neile. Nagu 101 dalmaatsia koera.

Linnas liikudes näeb hulgi naisi, kes nagu kannavad täispikkuses karusnahast mantleid. Selle tõttu nägin unes ka mingeid jõledaid kasukaid ja bussiõnnetust. Way to go! Noooot...

Eile oli kena -9, kannatas isegi 2 tundi jalutada ilma, et tekiks tunne, et tagumiku küljes ripub jääpurikas.

Otsustagu, siis lõpuks juba ära, kas läheb soojaks või jätkub -30 -ne küm. Ühel päeval loen uudiseid, mid räägivad nii külmalaine jätkumisest, kui selle lõppemisest. Ilmateates asuvad -27 ja -8 suhteliselt lähestikku. On's see, siis tõesti võimalik? Peaksin ma täna minema keldri ahju kütma?

Kommentaare ei ole: