1) ”Tere hommikust!” ~ 10.00
Absoluutselt ei sümpatiseeri hommikused viisakused. NORMAALSED inimesed magavad vähemalt 11.00-ni, teevad silmad lahti ning vaatavad aknast välja ja seejärel ilma järgi otsustavad, kas ajavad jalad alla või magavad mõnusasti edasi.
2) “Sa pidid ju kooli minema?!” ~ 09.00
Kui ma oma õhtuseid plaane hommikul pole realiseerinud, siis sellel ON oma PÕHJUS. Tavaliselt on selleks uni ja suutmatus ennast püsti ajada. Mis võiks veel rohkem närvi ajada, kui see, kui oled kella kinni pannud ning otsustanud ennast välja puhata ja mingi räuskamise peale end nüüd püsti pead ajama.
3) “Magad vä?”
Kui inimene asub voodis, tal on silmad kinni ja perse üürakil, siis 99,999% juhtudest ta MAGAB.
4) “Tegin sulle kohvi.”
Mulle ei meeldi kohvi. Ja kohvist veel vähem meeldib mulle, kui mind selle pärast üles ajatakse.
5) “Mis sa seal arvutis teed, mine välja.”
Sellel, et ma elan arvutis on oma põhjus. Ma ei pea seda seletama, sest ma ei oska seda seletada. Kui on midagi paremat teha(väljas edasi-tagasi jalutamine???), siis ma ALATI teen ka seda. Arvutis tehakse ka koolitööd, mis vahel võtavad terve aasta aega.
6) Läbikäidav tuba
Ma ei tea, miks ma olin teist korda nii nõrk ja lubasin nemad jälle tahatuppa. Sest läbikäidav on hullem ja peaks vähem maksma. Kõik sodi tuuakse minu tuppa oma jalgadega ja, siis mina pean siin pideva kontrolli all elama. Kusjuures ega kommenteerimata ei jäeta. Kas ei võiks nii teha, et ei kommenteeri, et siis mulle vähemalt tunduks, et mul mingisugunegi privaatsus on.
7) Nina krimpsutamine minu toitumisstiili peale.
Ma ei söö sitta seega pole põhjust minu valikuid alahinnata. Ma söön hästi ja maitsvat toitu ja ma ei pea seda, kellelgi tõestama.
8) Kardinapuu
Nagu, kas MINUL ei olegi vaja kardinaid akende ette riputada? See, et tehakse kõike enda heaoluks ja minust absoluutselt mööda käies, see AJAB marru.
9) “Las tema ka maksab toidu eest. Tehke mingi kogumiskarp.”
Kullakesed, kui MINA teile OMA toitu pakun, siis ma mitte kunagi ei oota, et keegi mulle selle eest maksaks vms... Eelmine aasta ainult minu suhkurt/õli tarbitigi. Seda muidugi ei mäleta keegi, või noh, ei julge seda tunnistada või ei märgatudki. Minu meelest on see enesestmõistetav, et ma pakun toitu, mida ma teen ka teistele.
10) Kolimine
Ikka pidin MINA ja ainult MINA raskeid asju tassima. Teine võttis umbes kummikud ja tooli jms... Jah, ma TAHAN tugev olla, kuid see ei tähenda, et ma pean KÕIK töö ära tegema. Arvestades seda, kuidas mu käed valutavad.
11) Koeraga jalutamine
Ka mina ei viitsi vahest minna ja ka minul on vahel tunne, et ilm on liiga sitt, et minna. Aga see ei loe, sest preili sulab ju üles. Mis, siis et tema saab autoga sinna ja tagasi. Võib-olla saaks ta ka autos istuda nii kaua kui TEMA koeraga tegeleks. Võib-olla ta TEEBKI seda.
12) Südameasi ~ 08.00
MISMÕTTES nagu kell 8 hommikul pannakse televiisor üürgama(bass on võimendiga!!) ja teised inimesed peavad magama saama. Ta ei ole mu kasvataja, kes just kui mõtleb, et tema peab ümberkujundama ja viitama, et nii kaua normaalsed naised ju ei maga. Virgad ärkavad enne kukke ja koitu!
13) “Sa oled juba kolm päeva ainult võileibadest toitunud.”
Ja mis siis? Oma asi, mida söön ja mida mitte või, et kas üldse söön. Privaatsust, palun!
14) “Kas sa täna ei lähegi kooli? Mis mõttega sa seal üldse käid?”
Loengus käimine on vabatahtlik, praktikumides kohustuslik. Ja see see ongi. See, et ma mõnedesse mõttetutes ei käi, see on mu oma asi.
Psssssssssssst – õhk väljas, plahvatamisoht möödas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar