30. sept 2009

Enam ma ei salli seda ämblikku, kes meil wc-s paremal üleval nurgas, teise ämbliku all elab. Viha tuleb peale, kui hädale lähen. Ta sõi kaks päeva järjest ühte oma naabritest. Nüüd on laiba kuskile maha tõuganud. Mõrtsuk-ämblik! Arusaadav ämber elukohavalikuga seoses. Neil ju ei ole kärbseid. Pole ju ämblik, et teda mõista.

Aga mina ei ole liigikaaslast söönud ja mul on väike silmapõletik. Ei mäletagi, millal viimati oli selline asi nagu ärgates poole silm kinni rähmanud. Tunnen, et haigus kuskil sees vindub. Hommikul pea jubedalt valutab ja silmad ka. Madal vererõhk? Peale söömist on nagu kõik ok. Käisin isegi koera täna hoidmas. Kusjuures hommikul ma mõtlesin, et ei saa üldse voodiski välja.

Nõrk.
Nõrk.
Nõrk.

Tugev ainult ratast lõhkuma. Sõitsin koera juurde minnes oma kaheksas tagumise ratta veel rohkem kaheksaks. Enam ei jaksa sirgegi maa peal vändata. Kannatan veel homse koolis käimise ära ja siis, kui võimalus tekib viin hooldusse ja küsin, kui palju läheb maksma ratta täiesti korda tegemine. Ise vaikselt nõiun siin, et veeeeeeeeel ei tuleks lumi maha. Tahan rattaga rohkem kui kuu aega Tartus veel ringi vurada.

Tegelikult olen tugev ka olnud. Kooliasjad sain esitatud õigel ajal. See on minu jaoks VÄGA suur asi. Piinlesin vist kolm päeva, aga hakkama sain! Siis tuli välja, et õppejõudu polnudki tol' esitamise päeval, kellele töö viia. Kuid see ei olnudki tähtis, vaid see, et ma tegi töö ÕIGEKS AJAKS ära.

A televusseris on valimise saade. Meite oma räägib ka seal. Vähe räägib!

Kommentaare ei ole: