4. juuni 2008

Istun siis B Krsitiine korteris ja vaikselt kõik närvirakud astuvad tänava poole: "Lähen hulluks 6". Praegused helid mida ma kuulen: lennuk lendab lähedalt üle, koer haugub akna all, autod sõidavad, kellelgi mürtsub autos jube drum (seda otse akna all!!)-vahest sõidavad siit mööda ka rongid (seda otse maja tagant, kus asub ka A Le Coq Arena, mille pärast võib õigetel aegadel saada siit mõne kontsert-elamuse.

Linnaelu on lihtsalt õudne.

Eino muidugi K-l on õigus, et see on mõnus tunne kõndida mööda tänavat ja ükski möödakäija sind ei tea. Aga samal tänaval mööduvad sinust miljonid autod, mille tulekul ja minekul ei paista lõppu olevat. Vurin, põrin ja lärin. Kodus on nii, et läheb 1, harva 2-3 autot mööda ja siis on sellel ligemale poole tunnine vahe. Öösel ei sõidagi autod. Selle aja jooksul saab omi mõtteid mõelda ja linnulaulu kuulda. Siin ei ole linnulaulust juttugi, ainul lahedad linnalinnud tuvid kõnnivad sinuga ühes rütmis oma tavapärseid teid pidi. See on nii lahe, kuidas nad on nii ilusad ja üldse ei karda.

Olen ka Kristiine kaubandusvõrgus natuke luuranud. Natuke on nelja tunni kohta hästi öeldud, aga 1,5 tundilugesin ma Apollos raamatut. Ja võta näpust, isegi kui raha oleks, siis siit ma küll midagi ihaldusväärset ei ole peale 50 krooniste patjade leidnud. Käisin läbi ligemale 4 kingapoodi ja mitte ühestki ei leidnud endale lõpukingi. Imelik. Kui Kärdlas Emmaste lõpetamiseks kingi otsisin, siis leidsin esimesest poest kohe endale sobivad. Ja need olid ilusad ka.
Muidugi üheks plussiks on toit, mida siin müüakse. Hiiumaal ei saa väga tihti nuusutada värsket basiilikut või süüa tofut piiramatutes kogustes.
Noh, eile ma tegin väikese säästu-söömise ja ostsin endale kaks pakki kiirmakarone ja ühe tomati. Väga hea söök sai. Soe ja võileiva vaba.

Kommentaare ei ole: