"Lennuki" saal, tühjad kummargil punase sametised toolid, minu ebamugav tagumikutugi, "Instinkt", punapea-praktikant, ilus-praktikant, vana-praktikant, hurmavalt-pillav-päeikeseloojang, täiesti tujutu meri, pereidüll teises nurgas, vene möla (kõrini sellest juba!), tolmuimejaga koristajad, äraeksinud madrusepoiss, kajakad, kohe tuleb koristaja ka käsib mul laadija välja võtta, et ta saaks sinna panna oma tolmuimeja otsa, Kohari meeleheitlik püüe muuta Konsum Hiiumaist toodangut pakkudes jälle populaarseks, energijajoogist on parem vesi, ja tuligi ja käskiski selle välja võtta!(deam, ma olen selgeltnägija),tuled on kustus(huvitav, kuidas nad sodi näevad imeda - mina panen ALATI kodus valguse, et näeksin oma tööd korralikumalt teha, nüüd Vera leidis pudeli(tolmuimeja jätti seisma ja tõttas taarat oma punkrisse viima - savi see kuluv elekter - peaasi on see, et kroon jälle kukuks teiste arvelt!), nagunii on koristajad lollakas, sest jäin täna natuke hiljaks meeskonnatoiduga ja Vera ütles mulle, et tuleb seetõttu mu ema keppima?! - no tõesti - tõeline tohlakas ikka!

2 päeva koduni.

Istun siin tööl ja harrastan üliõnnelik olemist.
Ei suudagi kirjeldada seda pinge langemise tunnet nagu seda kogesin hetkel, mil' sain viimase eksami tulemuse teada. Pole paha, nagu ütleb Villu ja Kristel tema järgi, sest valmistasin ju ennast vaikselt ette läbikukkumisega. Harjutasin peegli ees, kuidas ma aktusel teen nägu nagu oleksin kooli lõpetanud ja kirjandis mitte läbi kukkunud.
Olen õnnelik.
Päike loojus ka täna minu auks üle pika aja väga lummavalt. Meresed loojangud on need minu lemmikud. Peaksin oma väikese fotomasina kaasa võtma, et neid magustoite endale jäädvustada. No ega sealt kvaliteeti pole loota, kuid emotsioon ja hetk loevad.

Olen kodus. Lõppudelõpuks. Kuuest hommikul veel ärkasin, et minna Marise hobuseid Kärdla kantseldama. Loll mina jälle lubas, aga samas on hea, kui saan sõpradele midagi head teha. Olin hommikul nii sigaväsinud, et võtsin linna teki ja padja kaasa. Ja nii oligi. Tegelikult tuli välja, et ei olekski pidanud minema. Selles varajases sagimises ja sundärkamises oli süüdi minu poolt ära kaotatud vanaema telefon. Natuke ka minu vaesus. Nägin Anu R-kioskis tööd õppimas. Tore, aga tema saatus on natuke kurvem. Nõmmust on rohkem kahju.

Õhtuks olen sellelt kiirelt trammilt (kusjuures pean tunnistama, et ma ikkagi ei ole trammi ega rongiga eal sõitnud)õnneks maha saanud.

Kodus on loodust palju rohkem. Muidugi ei saa mainimata jätta Tallinna tuvisid, mis on selle linna juures üks mõnusamaid asju. Eks meie külavaresed on ka lahedad. Eile vaatasin, et neil on kaks poega. Tahaks, et nemad ka ükskord saaksid nii suurteks ultranahhaalideks. Tuvid on nagu sõbrad ja nad on nii ilusad. Igaüks helgib omamoodi. Ma käisin kas küpsised või saiakott kotis ja puistasin neile. Lihtsalt nii kurb oli vaadata, kuidas nad tühjasid sihvkakoori nokkisid ja igakord tünga said. Neil linnuaju ka ju-lasid, aga ringiratast ikka uuest ja uuesti nokkisid ühte ja sama koort.
Loodus on kõrbenud. Meri on ebaharilikus mõõnaseisundis. Kõik räägivad, et nad ei ole juba ammu nii madalat merd näinud. Ja kui laev seisma sellepärast jääb, siis on küll täiesti per**. Vihma on vaja. Peab kõik rehad tagurpidi pöörama.

Tegin eksamit reedel. 80-st küsimusest tuli valida 4. Kõik teised v.a esmaabi (kõige tähtsama), vastasin ma õigesti.
4. küsimus oli umbes nii:
Millisesse asendisse asetate šoki seisundis oleva inimese?
a) selili
b) külili
c) istuli
d) selili ja jalad üles poole

R: Nooo... mina paneksin ta istuma.
Õ: Miks sa ta istuma paned? Ta kukub ju pikali.
R: Näen, siis millal ta teadvuse kaotab. Aaa no, ma panen siis ta külili.
Õ: Eiei, ta kukub siis ka pikali.
R: No, ok ma panen siis ta pikali ja jalad üles poole.
Õ: See ongi tegelikult õige.
Tegelikult kui taganjärele tark olla, siis polnud seal küsimuses lahti kirjutatud, et millises šokiseisundis see inimene on. Kas ta on lihtsalt mõnest sündmusest šokeeritud või vigastusega. Aga noh, see selleks.

Kursustel kahel päeval näidati igasuguseid õnnetusi ja seletati täpsemalt päästmise spetsiifikat lahti. Ja seal hulgas nägime ka palju laipasid. See omakorda pani mõtlema, et kui alahinnatud on igasugused päästjad meie riigis. Milliste hullude ohtude ja surmahetkede ja surma endaga nad kokku puutuvad ja kui suures ohus on päästja enda elu igal hetkel. Lihtsalt sõnu ei ole. Kui varem ma suhtusin kuidagi külmalt nende tegemistesse, siis nüüd kuulub küll minu täielik ja absoluutne austus nendele. Jah, ma teadsin, et nad on elupäästjad, kuid nüüd on asi sada korda reaalsem.

Istun siis B Krsitiine korteris ja vaikselt kõik närvirakud astuvad tänava poole: "Lähen hulluks 6". Praegused helid mida ma kuulen: lennuk lendab lähedalt üle, koer haugub akna all, autod sõidavad, kellelgi mürtsub autos jube drum (seda otse akna all!!)-vahest sõidavad siit mööda ka rongid (seda otse maja tagant, kus asub ka A Le Coq Arena, mille pärast võib õigetel aegadel saada siit mõne kontsert-elamuse.

Linnaelu on lihtsalt õudne.

Eino muidugi K-l on õigus, et see on mõnus tunne kõndida mööda tänavat ja ükski möödakäija sind ei tea. Aga samal tänaval mööduvad sinust miljonid autod, mille tulekul ja minekul ei paista lõppu olevat. Vurin, põrin ja lärin. Kodus on nii, et läheb 1, harva 2-3 autot mööda ja siis on sellel ligemale poole tunnine vahe. Öösel ei sõidagi autod. Selle aja jooksul saab omi mõtteid mõelda ja linnulaulu kuulda. Siin ei ole linnulaulust juttugi, ainul lahedad linnalinnud tuvid kõnnivad sinuga ühes rütmis oma tavapärseid teid pidi. See on nii lahe, kuidas nad on nii ilusad ja üldse ei karda.

Olen ka Kristiine kaubandusvõrgus natuke luuranud. Natuke on nelja tunni kohta hästi öeldud, aga 1,5 tundilugesin ma Apollos raamatut. Ja võta näpust, isegi kui raha oleks, siis siit ma küll midagi ihaldusväärset ei ole peale 50 krooniste patjade leidnud. Käisin läbi ligemale 4 kingapoodi ja mitte ühestki ei leidnud endale lõpukingi. Imelik. Kui Kärdlas Emmaste lõpetamiseks kingi otsisin, siis leidsin esimesest poest kohe endale sobivad. Ja need olid ilusad ka.
Muidugi üheks plussiks on toit, mida siin müüakse. Hiiumaal ei saa väga tihti nuusutada värsket basiilikut või süüa tofut piiramatutes kogustes.
Noh, eile ma tegin väikese säästu-söömise ja ostsin endale kaks pakki kiirmakarone ja ühe tomati. Väga hea söök sai. Soe ja võileiva vaba.