Kahjuks pidin ennast suhteliselt väikestesse raamidesse paigutama. Niiet mingit head moosi sealt ei tulnud. Pohla-õunamoos südame rootsudega. Öäk.
Aga muidu on ok.
Üks tehtud, kolm veel jäänud. Ajalugu - aiaiaiaiaiai-aialugu-aiatagunelugu. Ja mina panin veel kõik oma trumbid selle peale.
Keda ma siin petan ega ma nagunii ei saa ER kohale. Hakkan, aga oma 25 000 iga aasta rebima ja õnnelik olema. Nii tore ju, kui on kõrge enesehinnang ja sa umbes 2/3 ajast loodad, et saad ER kohale ja siis äkki oled nagu puuga saanud ja pead tõdema, et SEE ON VÕIMATU!!!!
- ja on ka võimalik, et ma ei saa üldse sinna sisse.
Inglise keele praktika kulub nagunii ära. Niiet mööda külge ei jookseks ükski asi.
Peaasi, et saaks kodust ära. Tahtmine ise olla on nii suur.
Tegelikult on päris mõnus vaadata e-kooli lehekülge. Sest varem oli seda suhteliselt masendav teha. Muudkui kahe ja kolme rodu. Ja puudumiste. Aga me K-ga arutasime, et ega sellel 5-päevasel kooliskäimisel ei ole mõtet erilist. Eriti, kui sul on tunniplaanis: füüsika, muusika, ajalugu, kehaline :)
Hinded on üle ootuste head. Kolmed on vaid need mis alati ligadi logadi on olnud. Laiskus on see, mis ei lasknud mul tubliks hakata ja neid neljasi saada, aga tegelikult ei ole kolmel ka viga.
Näiteks oleks pianud õppima vene keelt rääkima. Aga edaspidises elus see nagunii ju kasuks ei tule.
Mul on praegu šokolaadikoogi ja jõujoogiga kahasse dilemma, et kas panna siia pilt alasti jooksvast mehest või mitte. Ma natust kardan seda naked running man' i otsingusse panna. Tänane päev on nagunii valus olnud.
Tip of the day (Hah?):
Põlluleee, põluleeee, põllulee...
Kõik see meeeeeeees.
Aeeeeee, aeeeeee....
Nii ainult saab vähendada maailma jätkuvat kahjustamist.
Ja kellel sõnnikut on vaja, mul seda lauda taga jätkub. Tomati kasvavad niiet plahavatavad lausa. Uus bioloogiline relv tomatisõprade vastu.
Ja mehe panin ka x)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar