Kuulen Vennaskonda. Järsku ma mõistan neid paremini. Laulavad nad ju vabadusest ja piiridest nii hästi. 10 203. Samas ka ükskõikususest. Äkki sp tunnen neis sõnadega midagi, et on kevad. Kevad = vabadus, vabaduseiha, minna tahtmine. Tegelt on veel vabaduseni väga vähe maad. 9 + eksamid :)
Nüüd oleks nagu ikkagi mingi väike koorem õlgadele tekkimas. Just nimelt tekkimas. Ühest hakkad vabanema ja nüüd kasvatatakse sulle järgmine. Ole üle!
Vastutan ma nagunii alati rohkem, kui enda eest. Vahest tundub, et see on nagu natuke isegi hea. Kui sul on keegi, keda sult ära ei võeta ja kes on sul igavesti olemas. Mis siis, et kiiks, aga ikkagi ta on juba natuke minu sõber ka. Kuigi tunnen, et ta veel 100% ei ole mind oma maailma lasknud. Ma ei tea, kas mina enda omasse olen.
Naljakas, et minevik tahtis tulla. Oleks ka tahtnud teda näha, aga liiga arg olen. Alati on mul olnud mingi takistus võõrastega rääkimisel. Mäletan teda nii vähe, aga mingid kummalised rajad on meid ühendavad. Niinaljakas. Mõtlen praegu, et äkki on selles midagi enamat. Kummitab vaikselt.
Pilleriin mulle enam ei meeldi nii väga kui kunagi. Mingi selline seksistlik alatoon vb ei lähe enam nii korda, kui kunagi. Oi, see oli naljakas aeg. See aeg, kui alles hakkad laulusõnu KUULAMA ja hiljem tuleb mingi taipamine. Et see laul on SELLEST. Ja siis saad veel aru, et enamus sellest aru ei saa. Mõnus.
Muidu on tavaliselt alati selline lugu, et ma ei kuula sõnumit vaid lasen muusika meeldival real ennast ära viia. Kahju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar