Lõpuks olen murdnud needuse, mis seotud minu, töö ja ilusate ilmadega. Täna paistab päike ja otsa pole näha, aga mina olen ju kodus.
Nii toredad on taaskohtumised. Kadri sai Jääääre DVD/CD ja Tõuni&Bonzo plaadi. Ta arusaadavlt tõi need mulle(me tegime vahetust, mina andsin talle Pan's Labyrinth'i filmi). Kohutavalt mõnus on neid viise jälle kuulata, Bonzol on üks igavesti omapärane hääl ja Jäääär on niisama parim. Ma arvan, et nad on isegi paremad kui Dagö, sest Dagö on nüüd "iga-mehe-oma", mitte et ma erineda tahaksin, kuid muusika, mida tehakse kõigile ei ole ikka see. Ma kuulan ka pop'i millegi pärast määratleb mu arvuti Jäääärt, kui folk ansamblit.
Nende "Hundikutsu" tuletab mulle meelde, kuidas nad Sõru paadikuuris laulsid ja Alavainu oli seal ja rääkis miskit lapsehoidmise ja jalutuskäru juttu. Nii tore oli. Sel' korral vahetasin usku. Olen nii keeratav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar