Ma olen siin, Kristel! Aga sa lihtsalt ei näe mind.
Ma vaatasin laulmise pidu. Ülimalt tore oli. Kunagi ma mõtlesin, et laulupidu on selline rahvuse ja päritolu rõhutamise koht, kuid enam ma sedapsi küll ei mõtle. Nüüd on mul jumala ükskõik, kas neiud kannavad tanu või roosa peavõru. Peaasi et nad laulavad neid laule ja saavad nende mõttetest aru ning laulu sõnumit ikka päriselt mõtlevad.
Nägin Chalice'i ja homme ostan ta uue plaadi. See oli võimas.
Repertuaar oli mõnus.
2 kommentaari:
Muideks. Selle kohta, et neiud tanu kannavad on mul üht-teist öelda. Kui me oma tantsujärjekorda ootasime, neiduderühm nagu me olime, meid ümbritsesid teised neiud. Vaatasime siis riietust ja muud ning leidsime terve rühma valesti riietunud hiidlasi. Kes loomulikult polnud hiidlased, vaid tanudega neidu, kel ka kirivöö vööl ning pastlad jalas!!!
Tanu on abielu sümbol, neiu ei kanna kunagi tanu. Hiiumaal kanti kingi. Kirivööd ei kantud, vähemasti mitte Pühalepa rahvarõiva juures. Piinlik oli neid vaadata. Tänapäev või mitte - mina olen küll oma rahvarõiva õige kandmise poolt, patrioot.
Aga laulma oleks sa kah võind tulla, muideks.
Ega KUNAGI ajas mind koos sinuga vihale, aga nüüd on teised ajad ja teised majad. Hea, et üldse kantakse!! Kusjuures nüüd on mingi uus nähtus ise rahvariideid välja mõelda ehk siis genereerida midagi rahvarõivaste taolist ja see endal selga ajada, tekitades võhikule tunde, et ta vaatabki rahvarõivas inimest. Aga why not, elu läheb edasi ja kunagi räägime 21. sajandi rahvarõivastest. Wouldn't it be fun?
Aga ma ei saanud laulda, isegi mitte vaikselt. Ma ei näinud isegi Mägi "Palvet"!!! Tegelt Ofelia köögis me röökisime päris kõvasti teada-tuntuid laule laulda.
Postita kommentaar