Kratsisin praegu oma kõrva seest katki. Teen seda alati, kui stress tulemas on. Kaua aega ei saanud ma aru, et miks mingid asjad mu elus juhtuvad, mis mind ennast jubedalt häirivad, kuid nüüd olen ma vaikselt aduma hakanud. Tänane öö möödus ka kuskil une ja ilmsi vahepeal.Vähkresin, jooksin WC vahet, jõin, sõin ja olin muidu aktiivne-seda kõike magades. Hommikul, kui uni ära läks, siis arvasin, et kell on mingi 3 päeval, aga tuli välja, et olin millegi pärast kuidagi eriti varajane. Things getting weird in here.
Kõik, mis ma endale suve jooksul lubanud olen, ei ole teoks saanud. See vist ei peaks mind sugugi üllatama, et enese motiveerimine on absoluutselt nõrk koht ja distsipliinist veel rääkimata. Elan mingis pilves, mis tähendab seda, et "homme hakkan". Alati. Võib-olla homme hakkangi, aga samal päeval ka lõpetan. Jeejee.
Pean nüüd end kokku võtma ja tööle minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar