3. mai 2012


With your feet in the air and your head on the ground.
Try this trick and spin it, yeah.
Your head will collapse,
but there's nothing in it.
And you'll ask yourself:

where is my mind


Täna arsti juures plaanilises kontrollis selgus, et pealt võin tunduda päris ilus, aga seest olen tegelikult täitsa mäda. Sain pea kuuks ajaks haiguslehe. See kulub ära, sest asjad vajavad ajamist ja mõned ka selgeks õppimist.

Lasen kõigel valutada, mädaneda, kipitada, voolata, sest mulle on nüüd ametlikult antud luba haige olla. Magan vabalt terved päevad maha, sest nüüd ma tean, et peab. Mul ei ole enam seda tunnet, et ma kedagi seda tehes reedaks või alt veaks. Lasen väikesel päikesel enda sisse minna ja söön palju c-d ja vähem valuvaigisteid. Hakkan oma tühja peakolu, kus praegu ainult sumin, täitma rahu ja vaikuse pakikestega, et neid siis, kui vaja lahti rebida. Kuigi mulle üha rohkem hakkab tunduma, et minu keha saab hakkama selliste tormidega, mida ma ise ettegi ei oska kujutada. Tubli keha mul!

Muidu on vist jälle kevad kätte jõudnud. Kõik mõtlevad reisimisest ja koolide pooleli jätmisest ja uuesti alustamisest ja kõige pooleli jätmisest ja kõige uuesti alustamisest. Tüüpiline kevad-sündroom, I guess. Mina aga see-eest ootan ja vaatan, mida elu-eluke mulle pakub. Siia maani mustmiljon asja. Püüan endast eemale tõrjuda seda mõtet, et aga mis siis saab, kui see ongi liiga suur amps? Kui ma TEGELIKULT realist olles sellega ikkagi hakkama ei saa? Ja see, mida ma endale loon on see tavaline illusioon, milles ma ikka armastan elada. Õigel hetkel valin kapist õige ja elan õndsalt. Mhmh. Ah, ma arvan, et kevad jälle räägib.

Ja nüüd ma olen rohkem kui kindel, et linnas mina rahu ei leia. Ma ei leia siit isegi kõige tavalisemaid asju-sinililli! Sünnipäevadeks käin poest! lilli ostmas. Rattaga pean ettevaatlikult sõitma-sellisest pikast ühtlasest kulgemisest ei saa juttugi olla. KÕIK need lihtsad asjad, millega maharjunud olen ja mida siin ei ole muutuvad miinusteks.

Aga ei, tegelikult ma olen rahulikum, kui kunagi varem. Eriti kui saatus kõik asjad nii hästi ette seab.

Maybe it was wishful thinking then?

Kommentaare ei ole: