Fail, fail, fail, fail...
Käisin täna jooksmas. Lihtsalt selle pärast, et oli vaba päev ja et mitte terve päev tühja panna, siis mõtlesin, et teen midagi head oma tervisele. See jooksmise mõte tuli kergelt peale eilset südame puperdamist. Tunnet, mis mul siis oli, on raske kirjeldada. Väga paha tunde jättis pärasteks.
Joosta oli hea kuniks põlv hakkas valutama. Valutas ikka päris korralikult. Päris hea vaatepilt võis olla mina spordiriietes ja kõvasti lonkamas. Mõtlesin, et johaidii kui nüüd põlv alla annab, siis on ikka johaidii.
Aga nüüd teeb A kooki ja kõik on lill :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar