Ma ei saa asjadest aru. Kui me oleme hingelt korralikud, siis mille jaoks see korralagedus meie ümber? Kui me oleme hingelt kõhnad ja all about mood, siis mis kuradi pärast poodi minnes haarab käsi KÕIGE järgi, mis on rasvane ja kaloririkas. Kui ainuke asi, mid meid rõõmsaks teeb on suhtlemine, siis mille jaoks see eraldatus ja igasugusest kommunikatsioonist välja lülitumine? Kui su elu on täiuslik ainult, siis kui sa armastatutele haiget ei tee ja in real life ikkagi suudad seda korduvalt korraldada? Selleks ei ole palju vaja, piisab vaid, et mitte kuulata.
Kas see on see minnalaskmine, millest olen vaid kuulnud? Mis minnalaskmine? Pigem hoolimatus. Jah, seda ta on.
Ja miks ma ei ela maailmas, kus unistused ei maksa midagi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar