Vihkan neid pikki puhkepäevi . Ilma arvuti ja sõpradeta ei tee ma midagi paremat, kui söön ja töllerdan teleka ees.
Muidu on kõik enam-vähem ok. Paar risti on kaelast ära saanud, kuid mulle hakkab üha enam tunduma, et kuskil on keegi, kes tunneb mõnu nende juurde toksimisest ja minu kaela riputamisest. Paistab üsna väsimatu tüüp olevat.
K-ga on saanud linna peal olla ja häid sööke söödud. Lõpuks nägin oma silmaga selle nö konserv-hummuse ära. Vedeles seal Kaubamaja delikatesside riiulil, kuhu ma never ever ei oleks osanud vaadata. Kallis oli teine, kuid mu meelest päris hea, selline kreemjas, millist ise päris saumiksriga ei saa teha.
Tundub, et Findus-Riho von Triibulisekalatapja vaenlane nr 1 on minu vatitikk, millega ma vaseliini ninna panen. Kuidagi suudab ta selle, kust iganes välja koukida ja südamest hävitama hakata. Muidu kuuluvad ka sinna vaenlastest koosnevasse nimekirja ka rohe-valged sokid, plõnniga pehme kala, niidikera ja mu armas mobiiltelefon.
Tegelikult täna hommikulhakkas minu tuppa väike päikesekiir paistma. Vaevaliselt, kuid ikkagi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar