Ilm on olnud päev otsa lihtsalt imeline. Enne oli taevas kullane, nüüd on helesinine. Koguaeg on kõike saatnud väikene päikene. Käisin koertega jalutamas ja terve maailm oli punaseid ja kollaseid lehti täis. Tuul ei ole segaja, kui suur ja paks müts peas ning sall kaelas. Kummikud mul muidugi polnud, aga pole hullu, sest õnneks ei pidanud koerte järgi läbi kraavide ja üle heinamaa kappama. Väike maius ja kutsad on nagu sulamesi. Muuidu tänaseks õhtuks lubab tormi ja seda suure tähe või caps lockiga. Ootame, et tuleks maru. Sügismaru. Maru maru.
Ja ma ei saa mainimatta jätta, et vähem, kui kahe nädala pärast olen ma Bifffffyyyy kontserdil.
What the fuck we're still arguing about?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar