Radiohead'i "Bittersweet symphony" on üks õite hea lugulaul. Mida rohkem mõtlen, seda enam tundub, et sõna bittersweetpuhul on tegu geniaalse kõike hõlmava terminiga kirjeldamaks Elu ennast. Mõru/kibe-magus eest keelde panduna, pole aimugi, kas keelemehed on sellele sõnale ka mingi täpsema tõlke andnud. Muud pole öelda, kui et täiuslik! Arutlen siin omaette, et ei meenu ühtegi hetke oma elust, kus on esinenud vaid inglise keelse omadussõna üks osa. Ikka mõru ja magus käsikäes. Nagu öeldakse, et igal mündil on kaks poolt. Lihtsalt konks seisneb selles, et tuleb osata mõlemad pooled ära tunda. Ja konks alla neelata.
Hõu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar