6. juuli 2008

Ai, kuidas mu lihased valutavad. Pingelangus + 8 tundi Aksi ja Berthaga jalutamist. Tamptarataaa: tore oli. JÄLLE! Kahju, et Aksil on selline elu nagu tal on. Hobused ei vääri sellist isekust ja ebaadekvaatsust. Kuid omanikke on põhimõtteliselt võimatu ümber veenda. Kahju. Kõike vist ei suudagi muuta. Vist.

Pean endale sageli meenutama, et tuleb õnnelik olla nende asjade üle, mis mul olemas on. Rohkem, kui kogu aeg haarab mind mingi tahtmine, et võiks see ja teine asi olemas olla, aga tegelikult pole mul vaja, sest mul on juba, aga natuke kehvemad. Üle oma varju ei tasu/pole vaja hüpata lihtsalt mingite esemete pärast.

Meeltel on siia kirjutades asjad ja jälle asjad ja asjad. Kogu maailm keerleb ümber asjade. Round and round. And round. And never stops.

Ratas võiks siiski terve olla. Ausalt, ratas on veel ainuke asi, mis mu elust puutub. Tõsi, see on lihtsalt katki ja seisab Kuulil. Pole inimesi, kes ta terveks raviksid. Nii kahju.
... and round.

- olen enda vastu aus: KÕIK asjad võivad minna hullemaks. Kui eile ma veel kahtlesin, siis nüüd olen kindel. Mu elu on hea, kui leida õiged elud, millega seda võrrelda.

Püüan asju enda jaoks siiski veel paremaks ajada. Tõeliselt hinge põletav, et ma ei suuda kõigi armsate inimeste elusid elamisväärseteks muuta. Süda tahab rinnust välja tormata. Oleksin ma vaid südametu. Masin.

Õnneks on mul jälle natuke inspiratsiooni. Jee.

Ostsin endale raamatu Ilmi kingitud kaardiga. Läksin natuke vähese ajaga raamatupoosid. Haarasin esimese, mis mulle pihku juhtus ja veidike põnevam tundus. Päh, oleksin tahtnud ulmet või vaid fantaasiat. Tolkien „Hurini lapsed“!

Et valituks, siis: Winterson „Apelsinid pole ainukesed viljad“. Minu jaoks rikkus kirjanik sissejuhatusega selle teose ära. Kuskil poole lugemise peal ma lihtsalt keerasin leheküljed sinna, kust algas raamatu sisu, sest see oli tõeliselt uskumatult mage jutt. Liiga palju ka ei tasu rääkida-halb maik jääb juurde. Eriti veel, siis kui pole midagi öelda. Jabur mu arust.

Sisu on hea, aga tahaks, et kirjanik läheks peategelase arendusega veel sügavamale. Kuidagi pealiskaudseks ja lihtsaks lugemiseks jääb see. Kuigi teema on super!

Mulle meeldib, kui ma ei tea, millised näevad lauljad välja või kes nad eraelus on. Sest see jääb kuidagi loomingut segama. Hakkan ettekujutama, kuidas mingi lugu on seotud eraeluga jms... pool läheb kaotsi.

Söön greipi ja joon greibi limunaadi. Sest apelsinid ei ole ainukesed viljad.

Kommentaare ei ole: