Vähemalt tundsin, et põhikoolis õpitu ei jooksnud mööda külgi alla. Jei. Kunagi nägime Kikkaga ikka väga hullult vaeva. Nägime ikka või?
Tööga on vähemalt mured muretsetud. Lähen ikka oma vanasse pessa, laevale. Õnnestus nad heale teenistusele ära rääkida. No ja pabistama ka ei pea, sest tean ju täpselt missugune on sealne töö, rahvas, palk, kord jne... Mõnes teises kohas oleks palju raskem uuesti alsutaa olnud.
Ainuke vahe on selles, et ma pean enne endale laevaga sõitmise paberid tegema. Et ma ikka oskaksin laevas tuld kustutada ja vajadusel masse juhatada jne... Jõle huvitav tundub see kõik. Ma olen mingi freak, sest kõik kriisid ja häired ja pommihäired on mega lahedad mu arust. Kõik see, kuidas terve meeskond teab täpselt mida tegema peab jne... muigugi on nalja ka saanud nende aastate jooksul.
2.-6. juuni kursustel kuskil taga Koplis. Geograafia eksam jääb vist siiski ära. Mida ma siin pingutan, kui ma nagunii lähen REV kohale. Parem hakkan kohe raha teenima (loe: suve hästi veetma).
Raamatukokku ka ei saanud, aga Kadri andis mulle paar raamatut. Ei saa ma ka sellest aru, et mis riigiamet see on, kui üle nädala aja on lihtsalt koht kinni. Oleks tahtnud eile tegelikult põhiseadust laenutada, aga võta näpust. Aga mis, siis saaks, kui oleks mingi veel vajalikum raamat vaja laenutada? Kui ma teaksin, et minu haiguse pärast seisab kogu süsteem, siis ma küll ei oleks haige mingi nädal aega jutti. Anyway pannakse raamatukogu koguaeg varem kinni, kui tegelik aeg on. Või, siis on uksel silt, et „Lähen 12.30 nõupidamisele“ mina vaatan kella, kell näitan 11.45 „jesss, saan veel viimasel minutil“. Katsun ust, aga uks on kinni. Ma küll ei tunne kella, aga sellest saan küll aru, kui kell ei ole veel 12.
Furious me.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar