Ongi läbi see rist ja viletsus. Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!! Ma ei tea, kuhu karata või keda kallistada. Kui kõik õnneks läheb ja ma näiteks kirjandiga läbi ei kukkunud.Kardan nii väga. Hoiame pöidlad pihus. Kuidagi vaevaline oli see kõik. See tuli sellest, et mulle seltskond oli vastuvõetamatu. Kõik, kes mulle meeldisid hoidsid samamoodi omaette nagu mina seda tegin. Kui üks ei taha ja teine ka mitte, siis ei ole midagi teha. Kahju, sest meie klassis oli tõeliselt-tõeliselt andekaid inimesi. Igas mõttes. Eriti meeldib mulle Epp. Vb selles, et ta ema on super ja nagu ma kordamast ei väsi on kodul inimese elus väga tähtis koht. Käina kool on üldse kuidagi teistmoodi kool, kui ma seda Kärdla kooliga võrdlen, siis lapsed on palju passiivsemad ja üritused on nagu on. Mingeid traditsioone ei ole. V.a tutipäev ja rebaste ristimine. No ja veel???

Ajalugu oli tore. Ma ei tea, kuidagi teistmoodi tunne on. Sest neid eksameid on olnud ju ikka omajagu. Peale geod oli ka hea, aga sain 66 punkti, mis ei ole just kõige parem saavutus. Nii hea ei olegi vist kunagi varem olnud. Üle ootuste kergem oli see. Ettevalmistavas raamatus olid kõik ülesanded palju keerulisemad. Pidin peaagu ära surema, sest ühtegi vastust ma ei teadnud, lugesin ma ajalugu või ei. Muidugi on boonus ka see, et me Klarikaga harjutasime. Läksime hommikuse bussiga ja, siis meil oli ligi kaks tundi aega harjutada. Kõndisime mõõda Tormi tänavat ja:
“Mis see aastal 1955 juhtus“
„Ma ei teaaaa-a-aaaaa ju!“
„VMN“
„VML?“
„Ei, VMN“
„Ahaaaa...“
Noh väike bingo oli ka muidugi. „Väike“!

Peale selle olime vist kokku ligi 4 tundi kaubandusvõrgus. Kärdlasse juhtub ju ikka nii harva ja Sikit ikkagi ei jõudnud külastada. Õigemini ei näinud teda. Ostsin palju mõttetut. ÕNNEKS sain palga alles pärast kõiki neid vintsutusi. Muidu oleks raha juba väga ammu otsas olnud. Ja noh eks pangakaart oli ka koju ujunenud. Jei. Ostsime vist ainult süüa. Õnneks suutsin ma ennast talitseda ja sai enam-vähem täitvat ostetud. Roheline kapsasalat täidab MEGA hästi kõhtu. Kiudained ikkagi. V.a šokolaaaaaaaaad. Piparmündi oma.
Käisime SELVERis ka. No tegelikult ei peaks mingi materiaalse võimaluse laienemise pärast nii õnnelik olema, kui mina seda olen. Aga olgem ausad mingi kvaliteet ja tootevalik peaks ikkagi olema. Ka siin Hiiumaal. Pärast läkesime Tormi uude poodi ja olime ainukesed kliendid, kes ei osknud mitte midagi.
Algul mõtlesin, et ei allu ülde provokatsioonidele ja ei osta uuest POEST midagi. Aga, kui ma jõudsin kulinaarialeti juurde ja nägin, et seal on taimetoitlaste risotto, siis andsin alla. Algul olin veits puiklev, aga no mida ma siin ikka, ostsin ära! Õigemini Klarika ostis.

Ja ma leidsin Tormi poest vegan jäätise!!!!! See on tänase päeva highlight. Lihtsalt parim.

Metsa, metsa, metsa!!! Olen ikka väga vihane. Und ka ei tule selle pärast.

See maailm, kus ma olen nüüd tänu K-le elanud, on olnud imeline. Midagi kirjeldamatut. KÕIK inimesed on ääreni headust täis. Hoolimist. Toetamist. Eneseohverdust. Tahtmist midagi muuta. Julged. Ideedega. Äärmuslikud, mis puutub loomadesse ja nende ekspluateerimisse ükskõik, millisel viisil. See on ülima headuse märk, sest nad ei tee haiget mitte ühelegi elavale olendile. Kuigi algul võib see vaenulikkus lihasööjate/nahakandjate vastu tunduda lämmatav, siis tegelikult te söötegi laipu. Nagu PETA asutaja Ingrid Newkirk ütleb: „Recognize meat for what it really is: the antibiotic- and pesticide-laden corpse of a tortured animal.“

Kas saakski keegi nendest inimestest parem olla? Või kuhugi veel püüelda??

Ja nüüd tuli, siis meile selline uudis:

During hours flats were searched from top to bottom, creating havoc, dirt and destruction.

14 activists were imprisoned.
All electronic equipment, the complete address-material and basically every work-tool for everyday business was confiscated so
that the respective organisations are more or less paralyzed because
of this brutal official intervention. Punishment before being
pronounced guilty?
This kind of police raid would not surprise in some countries known
for their brutality. One may even understand such violent strategies
when
dangerous terrorists have to be arrested. But this incredible
action happened in Austria of all places, and the activists are not
suspected ofhaving murdered humans, tortured animals, or committed other heinous crimes!

Ja varem on midagi sellist olnud:

A clash between the crew of the Sea Shepherd vessel Steve Irwin, who is in the Southern Ocean to fight the ongoing Japanese whaling slaughter near the Antarctic, turned violent when the Japanese Coast Guard began to throw flash grenades at its crew. Captain Paul Watson of the Sea Shepherd ship was struck by a bullet in the chest. Fortunately, the bullet was stopped by his Kevlar vest.

Other injuries were sustained by crewmembers Australian Ashley Dunn and Ralph Lowe. Dunn suffered a hip injury as he tried to get out of the way of the exploding grenades. Lowe received bruises to his back when one of the flash grenades exploded behind him. Japan is denying that any bullets have been fired, saying "warning devices" were thrown after their ship was attacked. According to the Japanese foreign ministry their coastguard on board on of the whaling ships had thrown a "baseball-sized device, which exploded near the activists' ship emitting a loud noise". However, the Sea Shepherd Conservation Society has posted a video on their website, clearly showing devices being thrown from the whaling ship exploding and a bullet being recovered from Paul Watson's jacket. One UK activist (from Nottingham) is also onboard the ship, but it has not been reported he suffered any injuries.

-Öko-terrorism missugune!! Terroristid! Neid võrreldakse terroristidega!!, inimestega, kes tapavad/piinavad/hävitavad teisi elusolendeid. Aga loomaõiguslased ei ole mitte kunagi ühelegi elavale hingele haiget teinud. Kahjsutatud on ainult vara. Asju. Asju, millel tegelikult väärtust ei ole. Õiguslastele tehakse pidevalt haiget. Ähvardatakse, vangistatakse... Ja vahest ei pea selleks olema ka mõistlikku põhjust. Näiteks USA-s pandi vangi advokaadide grupp, kes korraldas LIIGA HÄID DEMONSTRATSIOONE. See kahjustas ärimeeste sissetulekuid. Mõrvarite. Ja need ei olnud lihtsalt mingid tingimisi aastad vaid üks mees istub 15 aastat kinni ja naine 5 aastat, rääkimata teistele ääratud vangiaastatest.

Eelmine aasta mul õnnestsu kohtuda samamoodi vangis istunud õiguslastega. Lihtsalt liiga armsad inimesed. Ja, siis alles jõuab sulle kohale, et nemad istusid kinni selle pärast, et tahtsid piinatud elusolendeid päästa. Head teha!!!!!!!!

The brute animals have all the same sensations of pain as human beings, and consequently endure as much pain when their body is hurt; but in their case the cruelty of torment is greater, because they have no mind to bear them up against their sufferings, and no hope to look forward to when enduring the last extreme pain. - Chalmer Rev. Thomas

Tahest tahmata muutuvad teised inimesed, kes räägivad vorstivõileibadest ja grillimisest, kuidagi tähtusetuks. Väikeseteks. Kurjadeks ja hoolimatuteks.

Olen sellele palju mõlenud, et MIKS inimesed nii mõistmatud on.

Mu oma vanemad on heaks näiteks, kes peavad mind 100% lollakaks. Ema on isegi öelnud, et ma olen siin kodus nagu võõrkeha. Jah, nad on vanakooli inimesed. Aga andeks nad ikkagi ei saa. Vähemalt mõisku mind või aktsepteerigu sellist mind nagu ma seda olla tahan. Isa kalamees, ema kunagine lüpsja – mida me siin tahame??

Asi ei ole siiski ainult vanakooli inimestes.

Olen näidanud oma klassikaaslastele igasuguseid videosid(väga koledaid – ise pärast näen tavaliselt mitu ööd silmad sulgenuna neid vaeseid hingesid sealt videost omal silmade ees välkumas), aga mingit positiivset muutust see neis ei tekitanud. Absoluutselt 0 tulemus oli. Jumala külma näoga vahiti, kuidas hülgepoegi kaikaga surnuks pekstakse ja rebastelt elavatena nahka maha kooritakse. Vb on Sea Sheperdi kaptenil ja Greenpeace'i ühel asutajal õigus, kui ta räägib sellest, et keegi ei saa teist inimest muuta vaid see muutumine peab toimuma inimese enda sees. Ja mõni kord ei kägi seda plõksu.

Aga keegi ei tahagi vägisi muuta, seda mida teeme võib nimetada propageerimiseks ja info jagamiseks. Sest, kui inimene ühel päeval on otsustanud muutuda saaks ta kõik vajaliku info. Ja muidugi saab propageerimisega panna tundlikumaid inimesi mõtlema.

Massimeedia moonutab asju täpselt nii nagu suurkoporatsioonid seda tahavad. Lihatööstus ON suur äri.

Mäletan, kuidas me Kristeliga vaidlesime üskord sellel maailma muutmise teemal. Mina väitsin, et indiviid ei muuda midagi ja tema vastupidi. Ma olin, siis nii loll. Ma TAHAN muuta. Ma vist olen kõike valmis tegema. Peaaegu kõike. Vist. Minus on siiski mingid kahtlused seose mu tulevikuga.

Katsuks selle ülikooli ära lõpetada ja siis vaataks edasi, mis saama hakkab. Inimesed on liiga suurte eelarvamustega. Seda on nüüdseks liiga palju nähtud.

Pm igalt poolt paiskub julmust. Üks tuttav, kes on Loomakaitse Seltsi liige kannab pidevalt endal seljas jänesenahka. Fakk, see ajab mind nii närvi. Lihtsalt ei anta aru MILEGA on tegu. Mõrvaga.

Miks inimesenahka ei kasutata?? Ükskord lugesin ma mehest, kes tappis oma ema ja tegi tema nahast lambikatteid ja seinakaunistusi – siis tekitas see minus tülgastust, kuid enam mitte. So what? Loomadega tehakse seda ju koguaeg.

Aga vähemalt ühte asja saan ma alati teha, mi muudab hingede elu paremaks. Olen vegan. See on vist ainuke tee, millega saab tõeliselt aidata.

Kuidagi kummaline tunne on. Tuline ühiskonna eksamilt. Nagu jälle nii mõttetu, hääletamise peale läks rohkem aega, kui eksami enda tegemiseks. Mis kuradi eksam see selline on???!! Räägime jälle mingist hariduse kvaliteedist. Ega ikka ei räägi küll.

Vähemalt tundsin, et põhikoolis õpitu ei jooksnud mööda külgi alla. Jei. Kunagi nägime Kikkaga ikka väga hullult vaeva. Nägime ikka või?

Tööga on vähemalt mured muretsetud. Lähen ikka oma vanasse pessa, laevale. Õnnestus nad heale teenistusele ära rääkida. No ja pabistama ka ei pea, sest tean ju täpselt missugune on sealne töö, rahvas, palk, kord jne... Mõnes teises kohas oleks palju raskem uuesti alsutaa olnud.

Ainuke vahe on selles, et ma pean enne endale laevaga sõitmise paberid tegema. Et ma ikka oskaksin laevas tuld kustutada ja vajadusel masse juhatada jne... Jõle huvitav tundub see kõik. Ma olen mingi freak, sest kõik kriisid ja häired ja pommihäired on mega lahedad mu arust. Kõik see, kuidas terve meeskond teab täpselt mida tegema peab jne... muigugi on nalja ka saanud nende aastate jooksul.

2.-6. juuni kursustel kuskil taga Koplis. Geograafia eksam jääb vist siiski ära. Mida ma siin pingutan, kui ma nagunii lähen REV kohale. Parem hakkan kohe raha teenima (loe: suve hästi veetma).

Raamatukokku ka ei saanud, aga Kadri andis mulle paar raamatut. Ei saa ma ka sellest aru, et mis riigiamet see on, kui üle nädala aja on lihtsalt koht kinni. Oleks tahtnud eile tegelikult põhiseadust laenutada, aga võta näpust. Aga mis, siis saaks, kui oleks mingi veel vajalikum raamat vaja laenutada? Kui ma teaksin, et minu haiguse pärast seisab kogu süsteem, siis ma küll ei oleks haige mingi nädal aega jutti. Anyway pannakse raamatukogu koguaeg varem kinni, kui tegelik aeg on. Või, siis on uksel silt, et „Lähen 12.30 nõupidamisele“ mina vaatan kella, kell näitan 11.45 „jesss, saan veel viimasel minutil“. Katsun ust, aga uks on kinni. Ma küll ei tunne kella, aga sellest saan küll aru, kui kell ei ole veel 12.

Furious me.

Nii kummaline, kuidas alateadvuses säilib mingi isu. Sisemised tahtmised tulevad välja, kui on aega endaga tegeleda.

"Mulgipuder"

Juba, siis kui ma omni olin meeldisid mulle supid, mille sees oli tangu. Vist põhjus oli rohkem tangus, kui näit. kanasupis. Nüüd ma olengi mingi kaks päeva juba mulgiputru söönud - lihtalt ei saa isu otsa ja kõik. Nagu niiiiiiiiii mõnus, lõikad tomatit kõrvale ja väike sinep. Jam. Ja piparmündinurmenuku tee. Veganite väiksed rõõmud - VVR.
Klarika lemmik väljend - väike vastik värdjas - VVV.

Lugesin "Liblikapüüdja" läbi. Oma üllatuseks leidsin ma, et EP annab ka oma raamatute alt selle välja ja Rahva Raamat müüb nüüd selle uut trükki ja mina üldse lugesin vanemat trükki. Ühesõnaga - populaarne raamat.
Kummaline, aga minus ei tekitanud see mees, kes röövis naise ja pani ta oma keldrisse kinni, mingeid halbu emotsioone. Inimesed on nagunii minu jaoks KÕIK twisted-psychos, lihtsalt mõni ei näita seda nii palju välja, kui teine. Ja see mu meelest on veel hullem, kui sa mingid salajsed soovid peidad ära ja mängid "normaalset inimest" - vuntsidega meest?
- niiet see raamat ei üllatanud.
Aga kuidagi teistsugune oli lugeda midagi, mille sa ise oled riiulist võtnud ja ise tahtnud läbi lugeda. Nii mõnus. Ma ei väida, et kohustuslik lektüür kuidagi igavam oleks olnud.

Homme lähen viin raamatukokku raamatu tagasi ning järgmisena on plaanis Orwell "Loomade farm" - tegelikult on see netis ka inglise keelsena üleval.

Berthaga oligi nii tore nagu arvata oli. Tundub, et tal läheb hästi. Vähemalt igav tal ei ole. Aga seekord ilma Aksita. Noormees arvas, et just nüüd on aeg minna koos oma erefordi sõpradega maailma avastama. See-eest sai Steffy joosta ilma hirmu tundmata koos Perlaga (ta kardab hobuseid ja Aksi on ju hobuseline). Mingi 8 tundi olime kodust ära. Koer ei liigu siiamaani eriti suure innuga. Ta juba vana ka. Või vanem. Lihased valusad. Mul ka.
Korjasin ajaviitmiseks koralle. Neid on metsikult rannas, suured tükid ilusast loomast. Ega väga õnnelik ei tasu nende massilise leidusmise üle olla. See näitab, et korallrahu laguneb. Võimalik, et ülejäänud präänikud näevad seda ainult televiisorist. Mina kaasa arvatult.
Ja fossiile leidsin ka. Arvatatavasti on neen ikka need. Mingid taime jäänused.

Praegu teen (vegan)šokolaadikooki. 5 minutit veel ahju avamiseni. Lõhn on mõnus. Tegin ühe riskantse triki – vahetasin vee apelsinimahla vastu. Nüüd pöidlad pihku, et tuleks mõnus asi.

2 klaasi jahu
2 klaasi suhkrut
6 sl kakaod
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
2 klaasi vett
3/4 klaasi taimeõli
2 tl äädikat
2 tl vaniljet

Segada kuivad komponendid.
Lisada märjad komponendid.
Segada ühtlaseks massiks.
Valada küpsetusvormi ja küpsetada 250kraadi juures umbes 30 minutit.
Retsept: www.foorum.veg.ee

Millest see apelsinivaimustus? Varsti olen ise üks keskmiselt küps apelsin. Need on head. Tahaks kuskile apelsinikasvandusse tööle minna. Valgeks odavaks tööjõuks. Mulle nii meeldiks.
Siestad ja asjad.

Töö asjus helistatigi. Ei tõmba nagu eriti. Pean tegema paberid, mis eeldab, et ma olen mingi näal aega Tallinnas kursustel. Jei. Kükitan kuskil Kopli korteris.
Otsin praegu mingeid teisi võimalusi, et minekuraha teenida. Kuid ega see väga helge asi ei ole siin noorel inimesel tööd leida. Tahaks lapsi hoida või midagi sellist teha, mida ma oskan. Ja üks asi, mida ma kohe üldse ei tahaks teha on võõraste inimestega suhtlemine - no jah, müüa ma ju võin, aga kes mind tahab.
Mida ma siin ikka juran!
Eks paistab, mis tuleb või ei tule.
Peaasi, et tuleks.

Kook ei taha küpseda.

Edit: 1. kook tuli jama(loe: Mustu saab süüa), aga 2. kook on enam-vähem. 2. kook sündis kell 12 öösel.

Tervelt jumala tore nädal on siia maale olnud. Tänane läks kuidagi imelikuks, et midagi ei teinud (ainult 1,5 kaarti sain valmis – üpris mitu ajakirja sai läbi lapatud (iggggg)), aga homne korvab selle jällegi topelt. Vähemalt loota on. Bertha ja Aksi ja palju rattasõitu. Peab homme varem, kui 11 ärkama, sest 12st hakkab bertha juba tulema. Siis võiks juba sõrul koera ja rattaga olla. Või lihtsalt ratta ja mp3-ga. Polegi kuulnud, kuidas kõlab The Killers või 30 Seconds To Mars mu pläralärakarbis.

Sireti juures oli tore. Lihtsalt ei saa aru, kuidas ta jaksab. Minul võttis ikka käks päeva nii läbi, et sääremarjad annavad ennast vaikselt ikka veel tunda. Lihtsalt liiga tubli tüdruk! Ja minu oma tüdruk on ikka väga lammas. Samas võis ta ka igatseda oma sõbrannat, mitte ei ole nii nagu mina arvasin, et ta vaatas seal aia ääres meest. Ja mina veel ütlesin talle kiimakott!

Kristelil on sünna.

Leidsin ta kutse liiga hilja oma postkastist. Tegelikult mitte kiri ei olnud liiga hilja teele läkitatud vaid mina olin liiga hõivatud, et maili kontrollida ja pealegi on natuke väike blokk ka. Aga see on minu isiklik personaalne eripära, mis ... Teen selle puhul šokolaadiküpsiseid. Äkki jõuavad mõned isegi temani. Kuidas ja millega ei tea. Väike plaan oli täna postitama minna, aga laiskus ja põhjalikus (hahaha) said võitu. No ja küpsiseid poleks nagunii täna saanud, mis oleks teda natuke rohkem kurvastanud vast.

Noh oleks tegelt vaja küll, et mõnd suhted ei jääks vaid „tere suhteks“. Lihtsalt minul oleks seda vaja. Enamusega oleme nii kaugeks kasvanud. Kuigi, kui ma vahest ikka suhtlen, siis inimesed on ikka samasugused, kui nad olid, kas esimeses viiendas või üheksandas. Lihtsalt mõned kohustused on juurde kasvanud. Kuulsin, et üks järjekordne tüdruk meie klassist saab emaks. Vipii. Meie, kes olene sündinud tite-buumi ajaastatel peame hoolitsema, et ka meie järeltulijad buumiksid. Niiet peab vist ise ka otsa lahti tegema, kuidagi maha olen jäänud sellest rongist. Või oleks õigem öelda, et lapsepõlv on pikaks veninud.

Lapsed on ju toredad. Iseasi, kes vastutust oskab hinnata ja tõisiselt võtta. Mõni meist ei olegi selleks iial suuteline. Ja tingimata ei pea nad lastetud olema. Jube, kui mul oleks ema, kes ei võtaks oma ema-rolli tõsiselt.

Tartus on praegu loom-katsetajate konverents ja meie omad teevad seal üritusi loomkatsete vastu. Tahtsin ise nii väga seal kohal olla. Aga võta näpust.... Deam, deam, deam!!!! Üks tähtsamaid asju mu elus. Ja mina olen lihtslt liiga nõrk, et homme oma kuus asja kokku panna ja praami peale minna.

Praam tuletab mulle meelde, et kodulaeva pealt helistati. Perenaine Piip siis täpsemalt. Vist töö asjus. Nüüd ma ei teagi, mida neile öelda. Suvetöö asjus on ju peaaegu kõik paigas, et Soome ja puha. Enne seda on vaja sõiduks raha koguda, et siis olekski hea, kas laeva peal või vanadekodus töötada. Noh ma nüüd ei tea, et kummas kohas ma rohkem palka saaksin. Kus mul kasulikum oleks olla. Kui laeva peal jääks kehtima sama leping, mis nüüdki, siis saaksin seal rohkem.

Tegelt ju isegi praegu on aega, et minna ja olla ka natuke. 21. on alles ju järgmine eksam. Siis tegelikult oleks kolmapäev ka ja siis tavaliselt toimubki vahetus.