Joon piparmünditeed ja söön tofukreemi. Kell on 23.03(kes tal nii kiiresti minna käsib?)
Mõtlen, et tahaks ikka veel laps olla. Isegi kartulivõtt oli siis teistsugune. Jah neid kartuleid(mitte lapsepõlve) ma täna võtsin niiet selg rakkus(raksub?) ja silmad vees(vihmast). Ses' mõttes ma armastan maainimesi, kes ikka veel lähevad põllule, et oma pere toita(mina siiski armastan kartuleid kotist võtta). Nad teevad seda, mida teevad kirega(palju selliseid kirega töötajaid veel üldse on?)
Homme võik ikkagi keegi need kraanid kinni keerata?! Tahaks rahulikult(ilma vihmata) tegutseda. Külm on ka, pidime katelt kütma(märgade puudega). Ei taha, et KOHE pärast jaanipäeva tuleks jõulud. Jama ju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar