You Are Sunrise

You enjoy living a slow, fulfilling life. You enjoy living every moment, no matter how ordinary. You are a person of reflection and meditation. You start and end every day by looking inward. Caring and giving, you enjoy making people happy. You're often cooking for friends or buying them gifts. All in all, you know how to love life for what it is - not for how it should be.

What Time Of Day Are You?

Kahju, kahju, kahju ja nii edasi...

Hah, nüüd olen lõpuks kodus.

LÕPUKS, kuid kasu sellest ikkagi ei ole. Sest töö juures on parem, teistsugune reaalsus, seal kodu peale ei mõtle. No näiteks sellele, et nii palju tööd on vaja teha ja et enamus häid asju saavad otsa selle suvega, mille veedan laeval. Jäädavalt. Aidaa!! Kas rahal on tõesti nii suur väärtus? Ma tõesti ei oska veel õelda.

Mul oli mõte, aga enam seda ei ole.

Nüüd ma olen 100% kindel, et need inimesed, kelle mina enda ümber kogunud olen on eranditult mulle väga kallid ja iga ühel neil on vähemalt kaks suurt ja sooja südant, mõnel isegi kolmas, tagavara oma ka. See tundub küll tavalisena, kuid ma tänan kõige vägevamaid, et nad mul olemas on.

Ühest asjast ma ikkagi aru ei saa, et miks pean mina, võrreldes teiste minu vanustega, nägema mulle tähtsate asjade nimel nii palju vaeva. Ma ei tea, kas see ka mind edaspidi aitab, kuid kuratlikult palju pean ma ennast tähtsate asjade nimel ohverdama. Ju on see siis saatus.
Rääkides saatusest, olen ma üha rohkem ja rohkem veendunud, et iga heategu tuleb kord mulle endale (topelt)heana tagasi. Ma ei tea miks, aga ma usun sellesse ja elan selle järgi. Ma ei oota kohe tasu vaid küll see ka kunagi tuleb - minu asi on see ära tunda.

Ma leidsin täna muinasjutu metsa. Seal oli palju maasikaid ja kuuseriisikaid. Ma pole varem näinud, et keset paksu laant kasvab nii palju maasikaid. Natuke "Nukitsamehe" tunne tuli peale - mida sügavamale ma ronisin seda rohkem leidsin suuri ja mahlaseid maasikaid. Ainult Nukit polnud. Tavaliselt ei kasva maasikad ja kuusekad ühel ajal.
Niiet metsa seenemaasikale!

Lugege Kafkat!

Ma olen siin, Kristel! Aga sa lihtsalt ei näe mind.

Ma vaatasin laulmise pidu. Ülimalt tore oli. Kunagi ma mõtlesin, et laulupidu on selline rahvuse ja päritolu rõhutamise koht, kuid enam ma sedapsi küll ei mõtle. Nüüd on mul jumala ükskõik, kas neiud kannavad tanu või roosa peavõru. Peaasi et nad laulavad neid laule ja saavad nende mõttetest aru ning laulu sõnumit ikka päriselt mõtlevad.
Nägin Chalice'i ja homme ostan ta uue plaadi. See oli võimas.
Repertuaar oli mõnus.