9. sept 2010
3. sept 2010
16. juuli 2010
"There was nothing so very remarkable in that; nor did Alice think it so very much out of the way to hear the Rabbit sai to itself, "Oh dear! Oh dear! I shall be too late!"; but when the Rabbit actually took a watch out of its waistcoat-pocket, and looked at it, and then hurried on, Alice started to her feet, for it flashed across her mind that she had never before seen a rabbit with either a waitcoat-pocket, of a watch to take out of it /.../"---------
No, ega sellise teate levik kaua aega võtta saa! Sõna avatud uksega telgist kandub edasi kulutule põlemise kiirusega. Ja nii nad võitlevad ümber minu öise kodu nii endi, kui oma järeltulevaste põlvede eest. Inin on ka suletud kõrvadega kuuldav.
Kõik päevad kodus olles v.a esimene õudusteöö, olen maganud telgis. VÄGA hea, öösel läheb jahedaks ja hommikul puhub mõnus tuul. Mida 3. korrusel just eriti sagedasti ei kohta.
---------
Ja üldse peaks Tartusse pühapäeval sõitma. Kaema, mis Emajõekallaste peal huvitavat toimub. Põhiliselt peab minema asju korraldama ja uudiseid tagantjärgi ära rääkima. Ja asju plaanima. Plaanima plaani.
---------
Ja maasikauputus on ka. Ma kordan veelkord: ma-a-a-sika UP-UTU-S! Vahepeal uputab ka niisama. Tallinnas. Sel' puhul soovitan kasutusele võtta jalgratas ja vurada läbi porilompide. Kummikute olemasolu ei ole vajalik. Paljajlu olek soovitatav.
---------
Kas homme saab ajalooline hetk tõesti tõeks: mina ja Hiiu Folgil?
Chucabaratampapa!
24. juuni 2010
9. juuni 2010
Looder ja muidusööja.
Klassika-kuhjan kõik tööd ja eksamid ühele nädalale ja olen õnnelik. Eksamid ja eksamid ja eksamid, keskmiselt on mul sellest sõnast juba kõrini. Bla-bla. Nagu see oleks mingi vabandus asjade mitte tegemiseks.
Oma CV-sse saan nüüd kirjutada, et olen pädev ruuporisse rääkima. Alguses värisesin nagu haavaleht, aga pika peale läks üle, kuigi ühtegi aboluutset tera mu suust ikkagi ei tulnud. Pole ma ka päriselus tervan nagunii.
Muidu elu käib ja kõik on hästi. Kuigi viimasel ajal on asjad nii rahutuks muutunud. Samas prioriteedid on mul vähemalt paigas.
Kokkutuleku peab ka ära korraldama. Peab.
Klassika-kuhjan kõik tööd ja eksamid ühele nädalale ja olen õnnelik. Eksamid ja eksamid ja eksamid, keskmiselt on mul sellest sõnast juba kõrini. Bla-bla. Nagu see oleks mingi vabandus asjade mitte tegemiseks.
Oma CV-sse saan nüüd kirjutada, et olen pädev ruuporisse rääkima. Alguses värisesin nagu haavaleht, aga pika peale läks üle, kuigi ühtegi aboluutset tera mu suust ikkagi ei tulnud. Pole ma ka päriselus tervan nagunii.
Muidu elu käib ja kõik on hästi. Kuigi viimasel ajal on asjad nii rahutuks muutunud. Samas prioriteedid on mul vähemalt paigas.
Kokkutuleku peab ka ära korraldama. Peab.
Tellimine:
Postitused (Atom)

