Korrastasin täna oma faile ja google drivei. Leidsin päris vanu blogipostitusi, mis olid wordi ette ära kirjutatud. Mul oli kombeks nii teha, kui loengutes igav oli. Need tagasivaadet on mõrumagusad. Üks oli kirjutatud veel Tartus elamise aegu. Ja siis sa tapad end mõttelt, et mis siis oleks juhtunud, KUI kõik oleks teisiti läinud. Heh :)
Jõudsin vahepeal ööks koju. Olime joogafestivalil LNi lauaga. Nii mõnus oli. See vibe, mis mind alati jooga juures on meeldinud. Mõnusad kaaslased olid ja vanad ajad tulid kah meelde. Kui sai Mikuga käidud ja kaubabussis öösel magatud ja vahepeal kommi krõbistatud. Olime tol korral nii vabad kohustustest ja muredest.
Joogafesti ajal ma jõudsin ka ööks koju. Sain kutsikaid nunnutada ja kõhugripi koju tuua. Oli nii haige ühe päeva, et nii audis ei ole juba ammu olnud. Palavik ja kraami mõlemast august,
Appi, ma olen praegu nii õnnelik. Miski huvitav tuul hakkas järsku puhuma. Õnnetuul. Nüüd ongi kell pea 2 öösel ja und ei tule. Muidugi mängib oma rolli ka see, et ma täna poole kolmeni päeval(õhtul?) magasin. Tean, et homme ei ole mul tööl raske, sest see õnnejoovastus on nii suur. Peab miski hea filmi välja vaatama, mida veini kõrvale vaadata saaks. Komöödia oleks hea,
Täna saime hea uudise, et oleme oma V-kesega ühes väga tähtsas nimekirjas esimesel kohal. Kõigist Tallinna toidukohtadest!! Just natuke varem ilmus artikkel sellest edetabelist ja siis olime kahjuks teisel kohal. Jeejee! Raske, aga see on oma vaeva väärt.
A ma nüüd lähengi vist natuke teisele lainele. Hakkan rohelisest trepist üles ronima. See on minu mantra magama jäämiseks.