9. juuli 2015











Nii palju siis lubaduste pidamisest. Aga ma vähen üritan. Praegu väga.

Tulin Hiiumaalt ja buss oli nii rahvast täis pakitud, et isegi maas ei olnud ruumi inimestele istuda. Seega astusin Haapsalus bussist maha(tänadest südamest bussijuhti, kes oleks juba laeva peal võinud keelduda meid bussi peale võtmast, aga õnneks sain ikka Haapsalu ära) ja nüüd istun siin Müüriääre kohvikus. Joon kohvi vähese suhkruga, sest kodus olles olen suhkrust mürgituse saanud. Kusjuures kohvil on hoopis teine maitse :) Haapsalu on lahe väike kuurortlinn. Praegu hakkasid kirikukellad lööma.

Vahepeal on hullumeelsed ajad olnud. Saime kolmekesi hakkama, millegagi mida normaalsed inimesed teevad minimaalselt kümnekesi. Nohjah, kui pole võtta inimesi, siis peab ju kuidagi ära tegema. Arvestades veel seda, et üks korraldutiimist ka haigeks jäi. Shit things happen, when you least wait them.
Eneseohverdusel on lõpuks hea maik :) Kuigi vahepeal on nutumaik. Aga see lõpp-deliirium, mille saavutasin, oli ikka üks vägevaimaid. Viimane hommik võrkkiiges oli mulle juba tuttav une-reaalsuse kombo.

Agajah, balti loomaõiguslased olid meil siin Eestis koos kõik ja rohkem veel. Tuvusin inimestega, kes nii insipreerisid, kuid mõned samas ka väga ruineerisid. Kombo missugune! Aga teotahe, mis peale seda tekkis on lõpuks mind sundinud tegevusaasta aruannet lõpetama. Loodame, et nüüd saab mõlemaga ühele poole, sest on ikka VÄGA vaja, et kogu raamatupidamine korras oleks.
Ja mis veel kõige parem on see, et meie uued noored vabatahtlikud said nii palju indu, et kohe-kohe on toimumas 2 vegan pikniku ja 1 veel tulemas. Üks noormees on endas leidnud nii palju inspiratsiooni, et osaleb nüüd meie igapäevatöös!!!! Jipikajeemotherfakers!!!

Ilmad olid ilusad. Laulasmaal sai isegi korra end vette kasta. Muidugi hilinesime seepärast väga heasse töötuppa, aga noh, ma olin selle ikkagi ära teeninud. Nüüd saan linnukesed kirja nii metsmaasika korjamisele, kui ujumisele. Tavaliselt on suvega nii, et see saab enne otsa, kui jõuad mõnusaid suvetegemisi ette võtta. Või minu puhul see käib nii, et kui ma otsustan endale lõpuks päevitusriided osta, siis poeuksest välja astudes hakkab vihma sadama. Sadades viis päev jutti. Isegi praegu olen kahe vahel, kas kolida varju alla või peab veel vihma.

Minu ülesanne oli süüa teha. Krt, ma varem ei mõelnud sellele, et taimetoitlased lihtsalt kogu aeg tahavad süüa. See tähendas seda, et pidev toidu puudujääk oli tavaline. Aga noh, hummus ja puuviljad päästsid välja. Ja juust ja poolakate toodud juust.

Nüüd on tulemas 3x hullumaja tööpäeva 1 vaba sünnipäeva päev ja siis 3 hullumaja tööpäeva otsa, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et ma töötan 6 päeva järjest. Aga Miku läks puhkusele ja ta on mul nii hullupöörane kullatükk, et ma olin nõus selle hulluse ette võtma. Surnud ma olen peale seda, aga kohe peale seda nädalat tuleb peale joogafestival, mis on meie esimene suur üritus Loomade Nimel infolauaga väljas olla. Täna peamegi ettevalmistusi selleks tegema ja kirju saatma. Ükspäev saime veel hea uudise, et saime tasuta laua ka Uue Maailma festarile!!!! Jee!! Joogafestivalil ma kavatsen paarist töötoast ka osa võtta. Pole ammu ennast venitanud. Algajate teema peaks seega sobilik olema.

Ahjaa, kutsikad on ka ju kodus. Tupsununnud. Käisin neist pilti tegemas, ag anagu ikka ma-ei-oska-pildistada. Midagi ikka sai. Automaat režiimiga :/

Ok, ma nüüd hakkan minema, sest väljas hakkab sadama.