PARIM nädal ja nädalavahetus. Ei jõua kõike ära mainidagi, aga natuke eredamad momendid on olnud:
Tartust Hiiumaale häälega sõitmine
(VEGAN!!)pelmeeni sööming
(VEGAN!!)latte joomine
(VEGAN!!)burger
Minu jaoks ei ole see üdse imelik, et enamus on seotud söömisega. Kuna LÕ maailmas on üks väga tüütu/häiriv tegur söömine. Mitte see, et ma teistmoodi söön vaid see, et ma pean tihti seletusi jagama ja ennast isegi õigustama ning seejuures kuulma ka seda, et ma olen intrigant või lihtsalt loll. Ja see, et ma saan süüa selliseid “tavalisi” asju nagu kõik teised (kuigi see ei ole minu jaoks üldse tähtis) on kuidagi kergendust tekitav (sel’ juhul ikka on tähtis v?). Ma muidugi provotseerin inimesi öeldes, et sõin burgerit ja pelmeene ja samas on see hea teavitada inimesi, et ka “teistsuguses” maailmas on võimalik jätkata nii nagu selles “teises elus”*.
Kui me K-ga eile demolt tulime, siis oli kuidagi vabastav tunne. Ma ei suuda seda mitte kuidagi seletada, kuid mind valdas Viru Keskuse bussijaamas nagu nii õnnis tunne. Noh, see on tegelikult tavaline, kui inimesed on väsinud, kuid samas õnnelikud (teinud midagi head). Inimesed peaksid tihedamini head tegema, sest sellist enesetunnet ei saa kuskilt mujalt.
Loomulikult peaksin kirjutama ka demost, kuid seal ei ole midagi kirjutada. Lihtsalt nii mitu korda sai vihastatud ja nii mitu korda tulid pisarad silma ja samas valdas ikkagi hea tunne, et me kõik oleme siin koos ühe eesmärgiga – teha head loomadele.
* Sellistes kohtades jutumärkide kasutamine on minu jaoks kuidagi võõras, sest ma ju TEENGI tavalisi asju ja sellised loomi mitte ekspluateerivad asjad PEAKSIDKI olema normaalsed. Ma vist tahan öelda seda, et ma ei tahaks rõhutada iga asja ees, et see vegan vaid, et oleks nii, et see on enesestmõistetav, et keegi ei mõtleks kordagi, et ma söön lihaga pelmeene või, et mul on jalas seanahksed jalanõud või ussinahast vöö või muud sellist totrust.
Ma nüüd hakkan oma pitsat sööma.
