Päris-päris kodu hakid.

Maised rõõmud, maised rõõmud - ÕISI parool ja tartapudru ning maasikamoos.

Ploome tahaks. Turul ei olnud sellised eestimaiseid. Mingeid poola omasid ka ei tahtnud, neid võib igast teisest poest pool muidu saada. Emme äkki saadab pühapäeval mulle kreeke. K alõõtsamoos hakkas elama. Mitte kunagi ei ole ma näinud, et moos hakkab seebivahtu välja ajama. Huvitav, mis protsess see olla võiks. Hea, et ei plahvatanud, tegelt oleks, siis nalja saanud.

Ma ei saa aru, miks ma olen elu aeg arvanud, et aastas on 24 kuud. Vaimuhaigus.

Täna olin 3 tundi linnaraamatukogus ja masendusin natuke. Mitte kummagi minu referaadi kohta ei olnud seal head kirjandust. Kuidas on see võimalik, et nii võimsast ja kuulsast asjast nagu Peterhof ei ole kirjutatud neljas esimeses aiakujunduse raamatus mitte sõnagi(!!!!). Ja need ei olnud mingit kõhnad vennad. Ah, ei tea. Sellel nädalavahetusel pean need kaks valmis kirjutama + veel ühe keskkonnakaitse õiguse kodusekontroll(?)töö. Hmm... Kuidagi on seda jama juba üsna palju kogunenud. Uhkelda veel teiste ees, et meil on kerge elu. Eiei.

Järgmine või ülejärgmine nädalavahetus on plaanis hääletama minna ja kuskile suglaste juurde sööma minna (et oma raha alles jääks).

Lähen hakkan nüüd ÕISI uurima. Ohh seda kaua oodatud kaunikest!

Ilmateates lubas hommikul udu. Kell on 19:39 ja ma ootan Halli. Ei kippu ega kõppu.
Homseks on plaan klõpsu tegema minna. Bertha laenab mulle oma klõpsutajat. Jahh, tal on oma päris klõpsuga masin.
Loodame, et homme on hea valgus :)

Panin täna kesklinnast tulles teleka mängima ja sealt rõkkas mulle vastu: "Eesti kauneim linn on Tartu. Emajõe..." No eksole. Palju selliseid laule Tallinna kohta on kirjutatud? Meenub vaid miski laul ilusast korterist Mustamäel. Ahh, mis ma siin ikka uhkustan oma linnaga. Kuigi pean tõdema, et Tartu ON nii Tallinnast, kui Viljandist etem. Olen K kaasabil isegil hakanud linna natuke jagama. See on ime, sest olen ikka topograafia koha pealt täielik idioot. Sain täna teada, kus põhilisemad raamatukogud asuvad. Käisime Donnaga jalutamas ja vaatamas. Nii hea, kui keegi nö giidi mängida viitsib. Nägin isegi Tähetorni ja Struvele püstitatud koledat ausammast. Mitte see ei olnd tähtis, et ausammas oli, vaid see, et see oli äärmiselt kole. Miski näide nõuka aegsest kunstist. Õudne.

K-l on õigus. Pean endale mingi muu väljundi lisaks veel leidma. Mitte ainult töö, kooli ja kodu vahet nühkima. Kuigi see on ütlemata mugav, sest need kolm asuvad kümne minuti jalgsi käimise raadiuses. Noh, arvan, et kui mul õppimine lõpuks mängu tuleb, siis ma lihtsalt vaimselt ei jaksa midagi enam teha. Praegu tundub, et seda aega on palju ja, et enamus kulub sellest mõttetustele, kuid mulle ei ole veel tõsiselt õppida antud. Ei ole ma ka selline aktivist, kellel on energiat mitmel alal mässata. Lihtsalt tahtejõud on väikene ja ma ei näe mingit mõtet seda hakata ka jagama millegi vahel. Kvaliteet on see, mis kannatab sel' juhul.
Praaegune eesmärk on saada RE kohale. Pean väga pingutama. Sest ma TAHAN!

Ainuke loeng, kuhu meid ei ole veel lastud on keskkonna filosoofia. Loodan, et see saab hea olema. Mitte igav nagu arhitektuuri ajalugu. Üldse tekib mul selline küsimus, et milleks meile see või ka arhitektidele keskkonnakaitse. Kuigi viimasest saan isegi rohkem aru.
Lähen nüüd ikka magama.

Selle pika vaba aja jooksul olen endale leidnud 2 lemmikut. Vähemalt on midagigi kasu olnud.

Ostsin nõudepesuvahendi, kuid unustasin svammi.
Eile oligi nii õudne, et uinusin alles kolme ajal.

* see on praegu minu sees. Ei suuda sellest veel kirjutada. Kunagi hiljem, luban seda endale

Ei taha lõpetada nagu K seda minu pahameeleks tegi. Deam, olen nii harjunud temaga.

Olen vist juba oma alustamisega siia nii umbes 4 draft'i tekitanud. Aga noh, eks ikka algus ole raske. Eestlane ju.

Praegu, kui olen loengutes käinud nädala jagu ja kõik on olnud väga sissejuhatav, olen asjaga päris rahul. Kõik-kõik-kõik on mõnus. Praegu, aga vaatame mida ma räägin nii poole kuu pärast, kui on tulemas esimene keemia kontrolltöö.
Noh eks seminaridel hakkab keeruline olema... või siiski mitte. Me as the talkative person. Sometimes. No eks me KÕIK kardame ja pabistame. Kuid naljaks oli see, kuidas minu praegune lemmik proffessor Ööpik koguaeg mulle otsa vaatas. KOGUAEG! Vb istusin kuidagi sellisel kohal. lahe naine on ta!
Et ma ei unustaks, heterotroofid ja autotroofid. Arvan, et ta küsib või vähemalt teeb mingi kohmaka šesti minu poole. Sest ma pidin nii "enesekindla" näoga olema. My ass! Aga ökoloogia on VÄGA huvitav aine. Ja õppejõud on ka väga "elus". Praegu on enam-vähem kõik nad olnud. Füüsika õpetaja istus lihtsalt aknalaua peal ja natuke pabistas, kui kahurit tööle ei saanud. Kuidagi oivik, kuid SIISKI. Kohe oli aru saada, et mehel on oma kirg - meteoroloogia.
Ja Kalev Sepp on ka tore. Kuigi väike rangus kumas kuskilt. Ma ei tea kust.

Siin on oldud juba peaaegu 10 päeva ja naljakas on see, et koduigatsust ei olegi veel peale tulnud. Laeval oli peale kolme esimest juba tunda, et midagi on nagu valesti. Kuid ju on siin nii palju uusi ja põnevaid tegemis. Ja olgem ausad minu töö võtab minu ajast päris suure osa ära. Aeg läheb ja juba jälle on kell 00:00 ja ma olen jälle hiljaks jäänud magamajäämisega. Aga see ongi hea. Kuigi see tähendab, et ma pean hakkama jälle tubliks. Alustaks näiteks tervislikult toitumisest ja lõpetaks oma aja planeerimisega. Olgem ausad, mingeid muutusi on juba märgata. Mitte toitumise osas. Ostsin täna cocat. No B võiks juba tagasi tulla, et saaksin korralikuks hakata.

Aaaa ja meie uus kodu. Kuidas ma saaksin selle unustada! Päris tore. Eriti peale seda, kui tuli B, sest siis juhtus kaks imet korraga. Ostsime koos netijuhtme ja minu tuba täidab raske netihõng ning temaga koos tuli ka televisioon meie uude kodusse.

Olen praegu siin täiesti üksinda, ei naabreid ega B'd. Ja mis veel hullem, hakkan vaatama õudukat. Juba algus oli jube - LAMP PÕLES siis!!!

Jeah.