Kevad, kevad, kevad ja kevad!! Väsimusest ei ole mingit juttu, pigem ikka on hea, kui hommikul ärgates juba valge. Kuidagi teistmoodi. Ja sinililled ka. Ja need päikesetõudus ja minekud. Linnud.
Tahaksin, et juba oleks lõpp. Ainult viis nädalat veel. Põhikooli lõpus vist ei tahtnud, et see lõpp tuleks, aga nüüd on kõik hoopis teistmoodi. Ootan juba, mil' saaksin minna.
Plaanid suveks on ka päris vinged. Lubadused. Eelkõige endale. Peaks neid ükskord täitma hakkama. Kaua võib!
Üks jama lugu on see, et tööle vistist enam ei saa. Niuks. Päris ummikus omadega seepärast. Igatsust töö järgi küll enam ei ole, kuid ühte teist asja oleks vaja. Hädasti.
* kahe aasta tagune Rohuküla kai. Niuks
