Vaatasin aknast ja nägin udu, jooksin nagu segane paljaste varvastega õue ja püüdsin hetke. Udu.Mulle meeldis see mõte, et elu on nagu muinasjutt, selle lausega sobis kokku udu ja hobused. Tegin pilti, palju müra jäi, sest ma ju ei oska! Aga ma sain! Minu esimesed hobused udus.
Mul on reedel eksam ja ma lähen ja teen selle hästi ära. Ma vahest loen oma vanu käsitsi kirjutatud sissekandeid. Siis olid mul ka eksamid. Nüüd on ka.
Ma kirjutan teinekord mu elu päästnud poisist!
